Trükitud kleeplinti kasutatakse peamiselt toodete pakendamiseks, näiteks karpide sulgemiseks, komplekteerimiseks ja märgistamiseks. Trükitud pakketeip nõuab head nakkuvust, teatud tugevust ja sitkust, et tagada pakendi tugevus ja õhutihedus. Niisiis, millised on prinditud kleeplindi katsemeetodid?
① Trükikvaliteedi kontroll: prinditud mustrite ja teksti selguse, värvi ja registreerimise täpsuse hindamiseks kasutatakse visuaalset kontrolli koos standardsete värvikaartide, suurendusklaaside ja muude tööriistadega. Värvihälbe tuvastamiseks saab täpseks mõõtmiseks kasutada kolorimeetrit; värvierinevus standardvärvinäidisest peaks vastama määratud vahemikule.
② Lindi pinna ja servade kvaliteedi kontroll: loomuliku valguse või tavaliste valgustingimuste korral jälgige visuaalselt lindi pinnal defekte, nagu mullid, osakesed, kortsud, kriimustused ja kihistumine, samuti seda, kas servad on korralikud, kõverdunud või ebaühtlase laiusega. Väiksemate defektide korral võib vaatluseks kasutada suurendusseadmeid, näiteks mikroskoope.
① Laiuse mõõtmine: Mõõtke vajaliku täpsusega mõõteriistu (nt nihikud, mikromeetrid jne) laiust lindi erinevates kohtades. Võtke lindi laiuseks keskmine väärtus. Mõõtmistulemus peab vastama nimiväärtuse ja tolerantsi nõuetele.
② Pikkuse mõõtmine: rullige lint ühtlase kiirusega südamikust lahti. Kasutage lindi tegeliku pikkuse mõõtmiseks arvestiloendurit või muud pikkuse mõõtmise seadet. Mõõdetud väärtus ei tohi olla väiksem kui nimipikkus.
③ Paksuse mõõtmine: kasutage paksuse mõõtjat, et mõõta paksust lindi erinevates kohtades, sealhulgas aluspinna paksust ja kogupaksust (põhimik + liimi paksus). Paksusmõõturi mõõtetäpsus peaks vastama katsetamisnõuetele ning mõõtmistulemused peavad vastama tootestandardis sätestatud paksusvahemikule ja ühtlusnõuetele.
① Tõmbetugevus ja pikenemine purunemise katsel: vastavalt asjakohastele standarditele lõigake lindilt teatud suurusega proov ja tehke universaalse katseseadmega tõmbekatse kindlaksmääratud tõmbekiirusel. Registreerige maksimaalne katkemisjõu väärtus (st tõmbetugevus) ja katkemispikenemine (arvutage katkemispikenemine). Testimise tulemuste täpsuse tagamiseks peaks katseprotsess rangelt kontrollima keskkonnatingimusi, nagu temperatuur ja niiskus.
② Esialgne nakkumise test: tavaliselt kasutatav veereva kuuli meetod esialgseks nakkuvuse testimiseks hõlmab kindla suurusega teraskuuli asetamist kaldus kleeplindile ja kuuli veeremiskauguse või peatumisasendi jälgimist, et hinnata lindi esialgset nakkuvust. Testimisseadmed peavad vastama standardnõuetele ja need tuleb enne iga katset kalibreerida.
③ Kinnituskinnituse test: kleeplindi näidis kleebitakse kindlaksmääratud katseplaadile ja rakendatakse teatud survet. Seejärel riputatakse testplaat vertikaalselt ning kindlaksmääratud temperatuuri- ja ajatingimustel jälgitakse lindil selliseid nähtusi nagu eraldumine või nihkumine, et teha kindlaks, kas lindi kinnitusklamber vastab nõuetele. Püsimise nakkuvuse testeri täpsus ja stabiilsus mõjutavad oluliselt katsetulemusi ning nõuavad regulaarset hooldust ja kalibreerimist.
④ Eemaldamise tugevuse test: kleeplindi proov kleebitakse liimitava objekti pinnale. Kindlaksmääratud koorimiskiiruse ja nurga juures kasutatakse teibi pinnalt koorimiseks tõmbetestimismasinat. Jõumuutus koorimise ajal registreeritakse ja keskmine koorimise tugevus arvutatakse. Koorimistugevuse testimise võti on proovi nakkumise kvaliteedi, koorimiskiiruse ja -nurga täpsuse ning testimisseadmete täpsuse tagamine.
① Ohtlike ainete piirnormide tuvastamine liimainetes: kahjulike ainete, nagu formaldehüüd, benseen, ksüleen-a, dheesiivne ine, kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks analüüsimiseks kasutatakse keemilisi analüüsimeetodeid, nagu gaasikromatograafia-massispektromeetria (GC-MS) ja kõrgjõudlusega vedelikkromatograafia (HPLC). Katsetulemused peaksid vastama riiklikes standardites sätestatud piiridele. Katseandmete täpsuse ja usaldusväärsuse tagamiseks tuleb katseprotsess läbi viia rangelt asjakohaste standardsete tööprotseduuride kohaselt.
② Keemilise korrosioonikindluse test: lindiproov sukeldatakse kindlaksmääratud kontsentratsiooni ja temperatuuriga keemilise reagendiga. Teibi välimuse muutusi jälgitakse perioodiliselt teatud perioodi jooksul (nt paisumine, värvimuutus, kihistumine jne) ning lindi keemilise korrosioonikindluse hindamiseks testitakse lindi füüsikaliste omaduste (nt tõmbetugevus, koorumistugevus jne) muutusi. Katses kasutatud keemiliste reaktiivide tüüp, kontsentratsioon, sukeldumisaeg ja temperatuur tuleks määrata vastavalt lindi kavandatud kasutuskeskkonnale ja asjakohastele standarditele.
① Lagunevuse test: biolagunevate trükitud lintide puhul kasutatakse sobivaid testimismeetodeid, mis põhinevad nende lagunemismeetoditel (nt biodegradatsioon, fotodegradatsioon, hüdrolüüs jne). Näiteks saab biolagunevuse testiga lindiproovi matta konkreetsesse pinnasesse või kompostimiskeskkonda ning jälgida lindi massikadu, mehaaniliste omaduste muutusi ja lagunemissaadusi teatud perioodi jooksul, et hinnata, kas selle biolagunevus vastab standardnõuetele. Testimisprotsess peab simuleerima tegelikke keskkonnatingimusi ja kontrollima rangelt katseparameetreid.
② Taaskasutatavuse hindamine: Analüüsides trükitud lindi materjali koostist ja kombineerides seda olemasolevate taaskasutustehnoloogiatega, hinnatakse taaskasutamise teostatavust ja meetodeid. Näiteks plastkile substraatidega trükitud lintide puhul saab nende kokkusobivust ja töödeldavust plasti ümbertöötlemissüsteemides analüüsida nende materjalitüübi alusel (nt BOPP, PET jne).
③ Raskmetallide sisalduse tuvastamine: raskmetallide (plii, elavhõbe, kaadmium, kroom jne) sisaldust trükitud lindil tuvastatakse selliste instrumentidega nagu aatomabsorptsioonspektromeetria (AAS) ja induktiivsidestatud plasma massispektromeetria (ICP-MS). Katsetulemused peaksid olema madalamad kui riiklikes standardites sätestatud piirid. Testimisprotsessis tuleb järgida asjakohaste standardite proovide ettevalmistamise ja analüüsi meetodeid, et tagada katsetulemuste täpsus ja usaldusväärsus.
